Tembeldatud osi võib näha peaaegu kõigis eluvaldkondades. Teaduse ja tehnoloogia arenguga on autod jõudnud tuhandetesse leibkondadesse ning umbes 50% autoosadest on tembeldatud osad, näiteks kapoti hinged, autoaknatõstuki piduriosad, turbolaaduri osad jne. Nüüd arutame lehtmetalli stantsimisprotsessi.
Sisuliselt koosneb lehtmetalli stantsimine ainult kolmest osast: lehtmetallist, matriitsist ja stantsimasinast, kuigi isegi üks detail võib enne lõpliku kuju omandamist läbida mitu etappi. Järgnevas õpetuses selgitatakse mõnda tüüpilist protseduuri, mis võivad metalli stantsimise ajal toimuda.
Vormimine: Vormimine on protsess, mille käigus surutakse lame metalldetail teistsugusele kujule. Sõltuvalt detaili konstruktsiooninõuetest saab seda teha mitmel erineval viisil. Metalli saab suhteliselt lihtsast kujust keerukaks muuta mitmete protsesside abil.
Tühjendamine: Lihtsaim meetod, tükeldamine, algab siis, kui leht või toorik suunatakse pressi, kus stants vormib soovitud kuju. Lõpptoodet nimetatakse toorikuks. Toorik võib juba olla kavandatud osa, sellisel juhul öeldakse, et see on täielikult valmis toorik, või see võib minna järgmisesse vormimisetappi.
Joonistamine: Joonistamine on keerulisem protsess, mida kasutatakse anumate või suurte süvendite loomiseks. Materjali kuju muutmiseks kasutatakse pinget, et seda õrnalt õõnsusse lohistada. Kuigi on võimalus, et materjal tõmbamise ajal venib, püüavad eksperdid venitust minimeerida nii palju kui võimalik, et säilitada materjali terviklikkus. Joonistamist kasutatakse tavaliselt valamute, köögitarvete ja sõidukite õlivannide valmistamiseks.
Augustamisel, mis on peaaegu vastupidine tühjaks tegemisele, kasutavad tehnikud augustatud piirkonna välisküljel olevat materjali, selle asemel et toorikuid alles hoida. Näiteks võiksite mõelda küpsiste lõikamisele rullitud tainaringist. Küpsised salvestatakse tühjaks tegemise ajal; augustamisel aga visatakse küpsised ära ja soovitud tulemuse annavad augustatud ülejäägid.
Postituse aeg: 26. okt 2022